Lugu

Alates kiirmoe tekkest 90-ndate alguses, muutus moetööstus drastiliselt – oluliseks sai pakkuda odavaimat toodet kiireima ajaga. 

Ehk leida kõige odavam kangas, kõige lihtsam lõige ja kõige odavam allhankija. Selline suhtumine on endaga kaasa toonud hulganisti probleeme tootmistsükli igas etapis, sh. 

Vastukaaluks on tekkinud uus keskkonna ja inimõigustega arvestav arengusuund, mis toob kaasa fundamentaalseid muudatusi kogu tootmisprotsessis. Nii tooraine kui tööjõu samaaegne kallinemine (vaata intervjuud: Sashi Anad) sunnib paljusid ettevõtteid otsima jätkusuutlikke lahendusi ja konkurentsieelist ning toob kaasa ka uute võimaluste tekkimist tootmise tagasitoomiseks Aasiast (vaata intervjuud: Alo Lepp).

 

Vaadates, kuidas üsna lühikese ajaga on keskkonnasäästlikkuse nõue imbunud erinevatesse tööstussektoritesse, jõudnud nii riigihangete tingimustesse kui välispartneritelt tulevate tellimuste nõuete hulka, võib öelda, et tegemist ei ole ajutise, mõne aastaga mööduva trendiga (vaata intervjuud: Orsola de Castro). 

 

Kui ettevõtete hulgas on tavapärane alustada muudatuste tegemisel jäätmekäitlusest ning tehnoloogilistest uuendustest, siis oluliselt suuremaks väljakutseks kuid ka suuremat mõju (nii ettevõtte käibele kui keskkonnamõjudele) toovad kaasa fundamentaalsemate küsimuste lahendamine,  keskkonnasõbralik tootedisain (vaata intervjuud: Reet Aus) ja mitmetasandiline koostöö.  

Käesolev infoportaal pakub võimalust jagada ja saada infot nii tootmis- kui tarbimisjääkide kohta, mida oleks võimalik taaskasutada uue tootmisressursina. Kuigi andmebaasi loomine sai alguse tekstiilitööstuse probleemidele lahenduste otsimisest (osana platvormist Trash to Trend), on materjalide taaskasutusvõimaluste otsimisel hädavajalik valdkondadevaheline koostöö. Seetõttu on andmebaasi loomisel üheks eesmärgiks vahendada infot kõikvõimalike tootmis- ja tarbimisjääkide kohta, mille taaskasutamiseks pole seni head lahendust leitud.

 

Lisaks informatsiooni koondamisele andmebaasi tegeleme sellega, et suunata rakendust kasutama erinevaid huvigruppe – ettevõtteid, disainereid, tudengeid jne. Esimene kokkulepe on sõlmitud Eesti Kunstiakadeemiaga (sügisest 2012 käivitub EKA jätkusuutliku disaini magistriprogramm). 

 

Ühe arengusuunana tulevikus peame oluliseks materjalide taaskasutusse suunamisel suurematele probleemidele lahenduste otsimist ja ettevõtetele täiendava abi ja info pakkumist. Näiteks on vajalik otsida lahendusi materjali igasuguse puhastamise (sh. sorteerimise) või eeltöötlemise osas, mis võimaldaks seni jäägiks liigitatud materjali kasutamist puhta ressursina. Samuti on oluline tuua kokku erinevate valdkondade inimesi, et otsida uusi lahendusi selleks, et liikuda tavapäraste downcycling (väärtust kahandav taaskasutus) meetodite juurest upcycling (väärtust tõstev taaskasutus) lahenduste poole.

 

 

Väärtust tõstvast taaskasutusest ning selle rakendamisest moetööstuses räägib põhjalikumalt Reet Ausi poolt 2011. aasta detsembris kaitstud doktoritöö "Trash to Trend - Upcycling in Fashion Design".